KOOSTÖÖ=LAHENDUSED
| SA Dharma projekti „Koostöö=lahendused” tegevused algasid novembris
2009. Projekti käigus toetatakse lastevanemate tugigruppide tegevust, et
aidata kaasa osalejate tööturule sisenemisele või tööturult
väljalangemise ennetamisele. Projekti
tegevused toimuvad samaaegselt 26-s piirkonnas. SA Dharma partneritena
viivad üle-eestiliselt tegevusi läbi 10 kodanikuühendust. Peaaegu pooled tugigruppidest toimuvad Järvamaal, kus lapsevanemate tugigruppe viib läbi MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus üheteistkümnes erinevas piirkonnas. |  |
Inimeste elus ja ühiskonnas toimub üha enam muutusi, millega tuleb kohaneda. Igatsetakse leida paremat viisi toimimiseks. Et seda saavutada, tuleb teadvustada toimimise-suhtlemise põhitõdesid ning teha omavahel koostööd. Üha enam on saanud takistuseks vanad käitumismustrid ja harjumused ning seni lahendamata jäänud probleemid.
Inimese suhtumine pereelu või töö osatähtsusesse muutub erinevatel eluetappidel, olles samaaegselt mõjutatud väliste tegurite kui ka inimeses toimuvate muutuste poolt. Sama moodi, nagu inimese eneseteadlikkus on ajas muutuv, muutub aja jooksul ka teadlikkus oma võimalustest. Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades, see on teatud seisundite eelistamine teistele. Pereelu ja töise elutee kavandamisel on vajalik oma väärtushinnanguid tundma õppida, sellest sõltub, kas ja kuidas on võimalik oma vajadusi rahuldada. Kui inimeselt nõuda aina saavutusi ja täiuslikkust, sealjuures mõistmata, et ta on terviklik, siis ei saa inimene olla loov. Isik peab saama lülituda pereellu ja töösituatsiooni tervikuna, just sellisena, nagu ta on, nii heade kui halbade omadustega. Sageli eitatakse oma tundeid, väärtushinnanguid, vajadusi, mõtteid ja isegi andeid, et pälvida teiste inimeste heakskiitu. Oma tunnete ja mõtete salgamine viib väsimuse ja kurnatuseni, millest ei ole ainult puhkusega võimalik vabaneda. Oluline on laiendada arusaama mõttest, mida perekond, töö jm valdkonnad peaks konkreetse inimese ellu kaasa tooma tervikuna. Vajalik on enesevaatlus ja –analüüs, arusaamine oma valikuvõimalustest ning oskusi raskustega toime tulla. Üha enam rõhutatakse isikliku vastutuse ja enesejuhtimise oskusete vajalikkust. Siia valdkonda kuuluvad õppimissoov, aktiivsus, koostöövalmidus, enesemääratlemisoskus, probleemilahendamisoskus, kriitikavõime, kriitikataluvus, „ei” ütlemine, eneseesitlemise- ja eneseväljendusoskus jm. Isikliku vastutuse ja enesejuhtimise oskuste areng ei sõltu formaalsest haridusest. Olulise tähtsusega on emotsioonide juhtimine. Siia kuulub üldine eneseteadlikkus kui ka konkreetsete emotsioonide äratundmine nende tekkimise ajal. Oma tundeid teadvustav inimene suudab tõhusamalt enese elu juhtida ning enda jaoks sobivamaid valikuid teha. Oluline on kontrollida oma tegevust, mis ei tähenda emotsioonide allasurumist, vaid sobivamate kanaliseerumisvõimaluste leidmist. Emotsioonidega toimetulek aitab stressist ja masendusest kiiremini üle saada. Tähtis on mõista ka teisi inimesi enda ümber, selle aluseks on empaatia ja tajupositsioonide vahetamine, mis omakorda on eelduseks heale suhtlemisoskusele. Suhetega toimetulek on eelpool kirjeldatud emotsioonide äratundmisega seotud. Kõik vajavad rahuldustpakkuvaks olemasoluks erinevaid suhteid erinevate inimestega. Nende loomiseks, säilitamiseks ja ka lõpetamiseks on vaja erinevaid sotsiaalseid oskusi. Selleks, et liikuda vastuoludelt kooskõlale, tuleb erinevuste otsimise asemel keskenduda sarnasuste leidmisele. Inimesi seovad nende ühised väärtused, huvid ja hoiakud – nende ühisosa.
Saada teadlikumaks võimalustest, kuidas tagada endale õnne ja meelerahu ning olla edukam. Kõrvaldada sisemisi tõkkeid ja muuta oma uskumuste mustreid. Õppida paremini tundma ja teadvustama oma võimeid ja piire. Leida üles oma tugevused ja anded, mida hoida tähelepanu fookuses, et olla edukas ja julgeda tuua oma ellu muutusi. Mõista inimestevahelist toimimist läbi erinevate aspektide. Oma tunnete ja rollide teadvustamine. Erinevate probleemilahendamismeetodite omandamine.
Sellest ja paljust muust on võimalik osa saada tugigruppides, kus toimub perede/lastevanemate grupipõhine nõustamine ja koolitamine 5 kuu jooksul. Grupp käib koos 1 kord nädalas 3 tundi korraga. Tugirgrupi töös kasutatakse loengumeetodit, grupitööd, arutelusid jm ning üks kord kuus viiakse läbi pereüritusi.
Igaühel meist on elus olnud rõõmsaid ja raskeid aegu. Tore on teiste kogemustest ning headest näidetest õppida ning enda omasid jagada! Ka sina oled oodatud kogemusi vahetama! Selleks on vaja ühendust võtta oma valla sotsiaaltöötajaga või Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega telefonidel 3852 772 ning 5340 2705, samuti e-posti teel kaidily@sesok.ee.
Teist korda alustatakse grupikoolitustega augustis 2010; kolmandat korda veebruaris 2011 ja neljandal korral augustis 2011.
Tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond.
